Kägu

Ärgates ühel pühapäeva poolest lõunast üles, komberdasin ma suurde tuppa. Noorem poeg oli juba tükk aega üleval olnud ja vaikselt toimetanud. Maandusin siis tiivani peale ja poeg tuli istus ka minu kõrvale kui äkki kuulsime õues kägu kukkumas, muidugi ajas see poega totaalselt närvi ja ma ütlesin selle peale, et tuleb linnule öelda et ta vait jääks. Siis läks laps õue, endal veel magamis riided seljas ja karjus keset õue nagu segane "Ole vait".Lind jäigi selle kisa peale vait.

Õue valamu

Mul on õue peal selline tuhaplokkidest laotud pumbamaja ja sellelt on läbi seina viidud kraan kust saab siis voolikuga kastmisvett võtta. Juba tükk aega olen ma koos naisega mõelnud ,et selle kraani all peaks midagi sellist olema mis ei teeks seda kohta poriseks kui vett lased.
See oli juba talvel, kui ma küüni all olles koperdasin vana kraanikausi otsa ja tulin mõtte peale,et miks ei võiks see seal kraani all olla suvel lased vett täis saab käsi pesta või midagi sellist.
Kui kevad kätte jõudis otsustasime teeme asja ära, kuna ma enam neid rauast seina kinnitusi ei leidnud kuskilt siis pidin ma kuidagi selle kraanikausi sinna kraani alla saama.Õnneks oli mul eelmisest sügisest üle jäänud lõhutuid maakive ja ma katsetasin ,et kuidas oleks kui ma laoks kividest aluse ja istutaks kraanikausi sinna peale.Mõeldud - tehtud ja tulemus teise pildi peal olemas.Kivid on laotud niisama ilma igasuguse mördita ning lihtsalt oma vahel kokku sobitades.

Kasvuhoone

Õhk oli kevadiselt plassmassi suitsu ja linnu laulu täis, kui ma peale lõunat õue suundusin. Päike paistis mõnusalt soojalt aga tuules oli tunda veel talve hõngu aga see ei heidutanud mind. Naise soovitusel ja juhendamisel leitsin ülesse labida, mis ma olin totaalselt ära kaotanud ja suundusin oma aardega siis kasvuhoone juurde. Avasin ukse, sees oli jubedalt soe, aga ma olen Eesti mees ja ma olen harjunud raskustega ning võtsin ennast kokku ja asusin kaevama. Aga kuhu ma tahan enda jutuga jõuda on see ,et mullas oli jubedalt vihmausse, vot nii.