35

No näed siis, keriski ette kolmekümneviies elu aasta aga mõistus on jäänud kinni sinna tiineka ikka vist. Midagi pole paremaks läinud juba teist nädalat parandan Opelit kuskil töökojas aga hakkama ei saa kuidagi .Muidugi lootust on enne ülevaatuse lõppu see masin ikka korda saada eks tulevik näitab.
Naine käis õllemiilil jooksmas vahepeal ning sai pere esimese medali juhuuu. Endal vist pole ühtegi medalit seina peale riputada. Olen kurb.

Vigala jõgi vol 3

Oma kalal käimisega olen nii kaugele saanud ,et see nädalavahetus oli viimane üritus sellel kevadel kui veel oli lubatud vimba püüda. Meie mõtlesime ,et oleme kavalad ja lähme reedel kohale juba ning oleme öö otsa seal siis ei pea hommikul kohta otsima.
Muidugi kui reede õhtu kohale jõudsime siis olid juba magusad kohad võetud aga õnneks see koht mis mulle väga meeldib oli lage. Õnged kohe sisse ja telk ka püsti ning kala püüdma. Kõik püüdmine käis põhja õngega ehk tonkaga ja konksu otsa lihtlabane vihmauss sest teisi asju lihtaslt ei huvita kalu.
Õhtu muidugi läks suhteliselt jahedaks ja ma üritasin telgis magada no ei saanud kuidagi sest varustus ei olnud vastav selle külma jaoks. Otsustasime siis lõkke püsti teha aga nagu ikka tikke ega muid tule tegemise vahendeid ei olnud aga autos oli olemas gaasi pliit millel muidugi selgus ,et baloon oli muidugi tühi ja olime sunnitud naabritelt asju laenama mida me muidugi lahkelt saime sest mehed olid juba üpris pehmeks joonud.
Lõke püsti, läks olemine juba üpris normaalseks ja õnneks oli jõe ääres paras jagu kuivanud oksi ,et pidasime hommikuni ilusti vastu. Muidugi kala suhtes oli õhtu üsna vaikne nii meil kui naabritel. Mulle üksik vimb tuli konksu otsa ja see oligi kõik see eest hommikul kell neli hakkas järjest vimba tulema aga see kestis ainult mingi tunnike ja oligi jälle vaikus.
Kell kaheksa hommikul otsustasime ,et aitab küll ja tulime ära ja saagiks oli mul kolm sellist korraliku vimba ning üksik särg ja luts.

vaade oli üsna lahe.