Seto reis päev kaks

Kätte oli jõudnud pühapäeva hommik ja ma ajasin ennast kell viis üles ,sest ma olin eelmine õhtu ennast nii kõvaks meheks joonud ja lubanud kalale minna.
Esimene asi enne paadiga järvele minekut pidin pool tundi seda veest tühjaks kühveldama aga varsti olin järve tagumises nurgas ja loopisin lanti. Miks ma spiningu valisin sest ei viitsinud ussi solgutajat kaasa võtta.
Olin juba oma pool tundi rapsinud selle õngega seal kui korraga tundus nagu lant oleks põhja kinni jäänud. Endamisi kirudes ja kerides nägin korraga ,et mingi suurem kala on hoopis otsas ja seda hasarti mis taba. Kõige krooniks kogu tegevusele andis muidugi see ,et see kala koos mu landiga otsustas leebet teha ja mulle jäi ainult tühi tamiil kätte, olin kurb.
Kämpa juurde tagasi jõudes olid juba enamus üles tõusnud ja me tegime korraliku hommiku söögi ja enne lõunat asusime tagasi teele.
Tagasi teel käisime ka sellisest kohast läbi nagu Taevaskoja mis on ülimalt äge koht ja kus oli kunagi filmitud ka Gabrieli vette viskamine filmist Viimne Reliikvia.

Ema juurde jõudes tegime seal kiire peatuse ja kohvi pausi ning asusime enda kodu poole teele. Jõudes Türile käis autost mingi raks läbi ja tagumine rattas läks korra plokki. Muidugi ma jäin kohe seisma ja vaatasin üle ,et mis äkki laiali nüüd lendas aga esialgu nagu ei leidnud midagi ja sõitsime edasi. Järsku naine ütles ,et ära ma enam edasi sõida kuna rattas hakkab alt ära tulema ja nii me jäime peale Lellet seisma. Kui ma olin auto tungiga üles kerinud siis kukkus rattas kogu täiega autolt alt ära nagu mida facki.
Jäime siis nõutult seisma sinna tee äärde ning esialgu nagu ei suutnutki midagi välja mõelda aga tänu ma ei tea kellele on mul äi selline kellele saab helistada ja nõu küsida. Peale mõningat arutamist ja ootamist tuli äi eraldi linnast kohale ja me võtsime tema auto alt vajaliku varuosa ja lapisime meie auto käigu pealt ära ja me jõudsime küll hilja aga õnnelikult koju tagasi.

Seto ja lõuna Eesti reis esimene päev

Kuna endal ei olnud see aasta mingit plaani kuskile reisida siis organiseeris või noh pakus meile välja varjandi minu ema,et me võiks  nendega kaasa tulla lõuna Eesti.
Muidugi arvasime naisega ,et oleks täitsa ok minna kuna naine polnud  kunagi seda kanti vaatamas käinud ja lapsed veel vähem.

Reedel siis pakisime asjad kokku ja asusime esialgu minu ema juurde teele ,et seal siis plaan paika panna ja järgmisel päeval varakult teele asuda. Ema juurde jõudsime suhteliselt hilja aga vähemalt olime kohal.
Hommikul oli muidugi ärkamine päris raske kuna jõin liiga palju õlut aga õnneks naisel on ka load olemas ja lepisime kokku ,et tema sõidab sinna ja mina tagasi.
Peamine sihtkoht oli jõuda Setomaale sest seal oli suur üritus kus valiti kuningat ja tehti muud pidu värki. Plaani tuli muidugi ka Venemaalt läbi sõita kui me juba seal kandis oleme ja muidugi oli see jube lahe ,et saad käia vahepeal üle piiri sest seal viisat ei ole vaja aga autoga pead läbi sõitma ning pidama ei tohi jääda, on selline koht.
Venemaalt läbisõidetud ja mitu korda eksitud jõudsime lõpuks sihtpunkti milleks oli Setomaa. Üritus oli omamoodi lahe sai proovitud igasugust kaupa mida meiekandis väga ei liigu. Ma sain ära proovitud ka kohaliku joogi nimega Hansja. Oli huvitav jook.
Peale laata otsustasime sõita ööbimis paika aga enne lähme suurelt Munamäelt läbi ja ma sain esimest korda aru kuidas mu naine kõrgust kardab, minu jaoks naljakas aga tema jaoks päris hirmus.
Päeva lõpuks jõudsime ööbimis paika milleks oli Ööbiku oru puhke keskus väga tore koht järvede vahel.