Istun siin tassi põhjas koos suhkruga ja nagu elul pole vigagi välja arvatud kui mingi haige inimene keeva vee peale kallab, vat siis võtab küll kõhu lahti ja terve ruum on mingit kahtlast pruuni jama täis. Õnneks päästab mind sellest põrgust Daivid Husseldoff oma punase keele taolise esemega. Ah ja suhkur tõmbas juba esimese vee peale tuld, hea sõber ikka. Loodame siis Daivid peale,et tal võhma jätkuks mind siit ära päästmiseks aga se...niks lasen pruuni edasi ühe sõnaga to continued kohalik tegevus.
Vedelen nüüd siin tassi põhjas nagu soolestikust välja lastud verivorst mis on päikse kätte unustatud. Daividist ei olnud mitte sittagi kasu, tuli ja läks,ainuke mis teda meenutama jäid olid punased speedod millel taga veel pikk pruun pidurdus jälg. Vesi on kadunud ja suhkur lahustunud ja nii siis ootab kas mu saatuseks on prügi kast või siis uus keedu vesi.
Teine päev tundub tulevat parem kui esimene kuna täna vist rohkem kuuma vett peale ei valata. Ma vihka vett kuna see raibe tuleb ja imeb kõik paremad palad sult välja ning lahkub juba enne kui sa maha suudad jahtuda ning rautselt ta teeb koostööd suhkruga kuna see on ka kadunud koos veega.
Täna siis saabub päev kus ma peaks minema prügi kasti. Ma olen ainult sellest kuulnud teiste käest aga ma ei usu, et väga hull peaks olema sest seal on teisi minu suguseid ka ju.
Lennates suure kaarega prükarisse kohtan kohe seal omasuguseid kes on igal pool laiali. Näed seal banaani koore vahel on kahel pakil nöörid oma vahel sassi läinud kohe näha ,et armastaja paar. Tore on olla siin ja kuradile see Daivid.
