Sunday, March 16, 2014

Kevad vol 2

Nagu ikka tuleb meil kevad ootamatult ning kähku ja sellega seoses ei oska  enam üksi normaalne inimene autoga sõita .Sündroom või ma ei tea mis see on aga mulle meenutab seda kuidas koerad lolliks lähevad kui väljas nats soojemaks läheb.
Muidugi on meil ilmaga ka vedanud siin maal nagu ma ütlen , ei hakka kunagi igav ja kuidas saakski põrgus igav olla kui on selline kirju seltskond on  koos.
Pilt esimesest päevast kui õues päike paistis ja kulndnokad oksalt alla sittusid.


Onju ilus pilt
Aga kuna meil käivad üle igasugused debiilsed ilmastiku tsüklonid mis toovad kaasa endaga mingit valget paska.
Ja see jura tuli maha kolm päeva hiljem ja arvatavasti ei kavatsegi ära minna enne jaanipäeva.

Thursday, March 6, 2014

Ukraina


Kuna meedias on suurt kära tekitanud viimasel ajal Ukrainas asetsev siis ei saa mina ka sellest üle ega ümber.
Jumal tänatud et see jura veel  Eesti elu pole suuremalt jaolt häirinud välja arvatud,et mõned poliitikud on aetud taga jalgadele eks neil  on mõned luukered kappis lihtsalt või kurat seda teab.Ma loodan väga seda ,et see sõda või mis iganes seal toimub  meie maale ei jõua.
Palju on muidugi räägitud Eesti sõjaväest ja nendest kes oleks nõus kaitsma meie riiki.Viimastel päevadel on muidugi kaisteliidu vastu huvi tuntud võib olla on see lihtsalt meedia kära.Mina muidugi kaitseliitu astuma ei hakka kuna olen läbinud ajateenistuse ning ma arvan,et mul on piisav väljaõppe toime tulemaks sellises olukorras.
 Paljudel on muidugi tekkinud küsimusi kui lähebki jamaks,et miks me peaksime Eesti eest võitlema.Lihtne oleks ju üle lahe tõmmata,Soome,Rootsi ja kõik seljataha jätta ning siis tagasi tulla kui kõik jama on läbi ning teha ennast kangelaseks et ma olin nii julge,et võtsin otsuse vastu lahkuda .Muiduga ma saan aru kellel on pere, mul endal on ka kaks poega kasvamas ja nende turvalisus on ikkagi esikohal ka minu ja eks ole mul ka  peas olnud mõtteid lahkumisest.
Aga ikkagi tekib küsimus kui me ei sõdi enda maa eest siis kelle jaoks me oleme selle maa lappikese üles töötanud.Mina teeks hea meelega nii, saadaks pere kuskile ohutusse kohta ära ja võtaks haamri ja taoks kõikide vaenlaste kolbad sisse kui enam poleks midagi teha ja olukord on ikka hapuks läinud.Aga muidugi on tänapäeval raske aru saada kes on vaenlane ja kes ei ole.
Aga muidugi on mul kahju ukrainlastest kes on ikka korraliku suppi sisse sattunud ja ma loodan et seal ei läheks suuremaks verevalamiseks ja kõik jääb ikkagi poliitilise vaidluse tasandile.