Esimene koolipäev

No nii, kuna ma olen endiselt töötu siis sain ma meie töötukassa kaudu koolituse keevitaja kursusele. Hommikul lendasin siis kuskile Pae tänavale laivi, kus kunagi mingi hull vanamees pomme pani aga see selleks. Esimene kohtumine kohe oli muidugi vene keeles, aga oi kurja ma ei oska seda keelt eriti ja ma ei saanud sellest onust mitte midagi aru mis ta tahtis saada minust.
Muidugi mõtlesin ma deem ma regasin ennast valele kursusele ja nüüd on kellad aga õnneks oli sekretäri tädi kes oskas ka Eesti keelt. Sain asja ilusti aetud ja nime kirja pandud.
Lühidalt oli kursus päris infot täis ja pea oli õhtuks ikka korralikult pulki täis. Koju jõudes õhtul arvasin ,et ma olen juba nii sitaks tark ja oskan juba puusalt keevitada kõike. Kuna murukal oli kinnitus klamber pooleks läinud ja ma mõtlesin ,et keevitan raisa kokku. Kogu see agoonia lõppes sellega, et ma oleks selle masina maha põletanud kuna korralik plönn kukkus pena paagi korgile kuidagi. Vittu karjusin ma üle õue ja lükkasin selle põleva käraka eemale ise muidugi mõeldes samas, et kes selle ära kustutab kui mitte mina ja jooksin järgi.
Ei ole usklik aga jumal tõesti kaitseb lolle ja joodikud ja ma sain tule kindaga ära lämmatatud ning asi lõppes suhteliselt hästi.

Vaikselt kulgeme

Ja ongi suvi läbi ja ma pole jõudnud absoluutselt mitte midagi teha selle aja jooksul, et enda elamist talveks paremini ette valmistada. Puu kuur on tühi nagu palgapäevale eelnev külmkapp ja esiku ehitus on veel poolik ning vannitoas on ainult wc pott paigas. Kõik asjad on jäänud jubedalt taha plaanile aga lohutuseks on vähemalt üks asi valmis ja see on ilusti telekasse jõudnud.
Esimene saade on ära olnud ja ütleme nii ,et väga hull ei olnudki aga ennast selles moodsast kastist vaadata on jube imelik, kas ma tõesti räägin sedasi ja näen nii jube välja.
Üks asi veel nimelt ma pidin olude sunnil töökohta vahetama kuna firma kus ma enne töötasin otsustas meie osakonnal uksed kinni panna. Tegelen uue töö otsimisega. Loodan leida sama laheda koha mis oli eelmine.