No nii, kuna ma olen endiselt töötu siis sain ma meie töötukassa kaudu koolituse keevitaja kursusele. Hommikul lendasin siis kuskile Pae tänavale laivi, kus kunagi mingi hull vanamees pomme pani aga see selleks. Esimene kohtumine kohe oli muidugi vene keeles, aga oi kurja ma ei oska seda keelt eriti ja ma ei saanud sellest onust mitte midagi aru mis ta tahtis saada minust.
Muidugi mõtlesin ma deem ma regasin ennast valele kursusele ja nüüd on kellad aga õnneks oli sekretäri tädi kes oskas ka Eesti keelt. Sain asja ilusti aetud ja nime kirja pandud.
Lühidalt oli kursus päris infot täis ja pea oli õhtuks ikka korralikult pulki täis. Koju jõudes õhtul arvasin ,et ma olen juba nii sitaks tark ja oskan juba puusalt keevitada kõike. Kuna murukal oli kinnitus klamber pooleks läinud ja ma mõtlesin ,et keevitan raisa kokku. Kogu see agoonia lõppes sellega, et ma oleks selle masina maha põletanud kuna korralik plönn kukkus pena paagi korgile kuidagi. Vittu karjusin ma üle õue ja lükkasin selle põleva käraka eemale ise muidugi mõeldes samas, et kes selle ära kustutab kui mitte mina ja jooksin järgi.
Ei ole usklik aga jumal tõesti kaitseb lolle ja joodikud ja ma sain tule kindaga ära lämmatatud ning asi lõppes suhteliselt hästi.
No comments:
Post a Comment